Türgi frantsiisid said oma esialgse arengu alguse eelmise sajandi kaheksakümnendate keskpaigast ja hakkasid jõudsalt kiiret kasvu hoogustama, vallutades Euroopa ja Aasia turge. Frantsiisi kiire kasv Türgis on seotud president Turgut Ozali valitsusajaga, kes on turusuhete pooldaja, nimetatud Türgi ime isaks, kes realiseeris tegelikult kümneid miljardeid dollareid välisinvesteeringutesse Türgis. majandus, teenides ettevõtluse arengut koos ostetud frantsiisidega. Türgi frantsiiside arendamise dünaamika frantsiisipunktide loomiseks võimaldas lisaks luua arvukalt töökohti, viia kohalik tööstus ja tootmine kõrgemale ja kvaliteetsemale tasemele. Türgis ei ole frantsiisipõhimõtteid, frantsiisivõtjate ettevõtjate huve kaitseb Türgi frantsiisiliit. Assotsiatsiooni põhieesmärk on laiendada avatud frantsiisipunkte ja parandada hooldus- ja tootetööstuse vara, abistada ja toetada frantsiisiandjate moodustamist, anda soovitusi, konsultatsioone rahanduse valdkonnas ja seadusandlust.

Riigi toetus aitab leida partnereid ja aitab sõlmida frantsiisikonventsioone nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel välisturul. Türgi äriseadustikus ja Türgi võlaeeskirjas kirjeldatud tarnelepingute üldnõuded lepinguliikide kaupa kehtivad ka äriettevõtete frantsiisilepingute suhtes. Türgi frantsiisidel on oma eripärad, nagu frantsiisivõtja iseseisev toimetulek frantsiisiandjalt, kogemuste kasutamine, materjalide ja kaupade homogeensus, viite taotlemine ja sildi ning kaubamärgi kasutamine, autoritasude tasustamine suurendas frantsiisivõtja kaupmehi ja regulaarsus soodsa hinnaga ja tootmisprotsessi. Praegu toimib frantsiisiliidu abiga frantsiiside bizis 130 piiriülest kaubamärki ning iga teine ettevõtja sooviks töötada omandatud frantsiisidega valmisettevõttes ning juba hästi reklaamitud ja reklaamitud kaubamärgiga.